Lees meer >
Lees meer >
Kõrgevererõhktõveks loetakse kui ülemine st süstoolne vererõhk on >140mmHg ja alumine ehk diastoolne vererõhk on >90 mmHg. Kõrgevererõhktõvel ehk hüpertoonia tõvel on palju põhjuseid. Suurem osa (80%) hüpertoonia tõve juhtudest on tingitud elustiilist ja keskkonnafaktorite toimest.
Kui vahe näit 20, siis paha. Endal on mul madalamat sorti vererõhk, arsti juurde minek sellele ei mõju, pigem võib pulsi kiireks teha. Tavaline on 110/70, vanus natuke üle 40. Nooremana oli vist isegi veel natuke madalam. Õhtuti olen mõõtnud natuke kõrgemat tulemust, aga harva on ülemine 120 täis ja alumine pole vist kunagi 80 olnud.
Madal vererõhk (hüpotensioon) <90 <60: Optimaalne vererõhk: 90-119: 60-79: Normaalne vererõhk: 120-129: 80-84: Kõrge normaalne vererõhk (prehüpertensioon) 130-139: 85-89: 1. astme hüpertensioon (kõrgvererõhktõbi) 140-159: 90-99: 2. astme hüpertensioon: 160-179: 100-109: 3. astme hüpertensioon (hüpertensiivne kriis) ≥180 ≥110
Diastoolne ehk alumine vererõhk (antud näites 80), näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes ja sõltub peamiselt veresoonte toonusest. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral.
Kui alumine või diastoolne vererõhk langeb alla 110/65 mm Hg, siis muutuvad siseorganites ja kudedes pöördumatud muutused, kuna verevarustus halveneb ja järelikult muutub keha küllastunud hapnikuga. Arteriaalne hüpertensioon on pidev vererõhu tõus üle 140/90 mm Hg. st. Südame ja teiste siseorganite tööga seotud sisemised
140–159 90–99 2. astme hüpertensioon 160–179 100–109 3. astme hüpertensioon > 180 > 110 Vererõhk, mm Hg Kategooria Normis Ohtlik Normis Ohtlik alla 80 cm üle 88 cm alla 94 cm üle 102 cm Vööümbermõõt Naised Mehed
Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140 mm/Hg ja alumine üle 90 mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest iinimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks.
Ligi pooled üle 60aastastest põevad kõrgvererõhk- ehk hüpertooniatõbe. See on haiguslik seisund, mil korduval mõõtmisel ületab süstoolne ehk ülemine rõhk 140 mm Hg ja diastoolne ehk alumine 90 mm Hg.
Normaalne vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on maksimaalselt 140/90 mmHg. Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab vererõhu näit korduval mõõtmisel olema üle 140/90 mmHg. Piiripealse vererõhu väärtuse (130‒139/85‒89 mmHg) korral tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas ning järgida tervislikke eluviise.
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.. Vererõhk võib varieeruda nii liigiti kui ka indiviiditi ja on sõltuvuses nii elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikust seisundist, manustatavatest ravimitest, toitumisest ja pärilikkusest
Kui vahe näit 20, siis paha. Endal on mul madalamat sorti vererõhk, arsti juurde minek sellele ei mõju, pigem võib pulsi kiireks teha. Tavaline on 110/70, vanus natuke üle 40. Nooremana oli vist isegi veel natuke madalam. Õhtuti olen mõõtnud natuke kõrgemat tulemust, aga harva on ülemine 120 täis ja alumine pole vist kunagi 80 olnud.
mis see endaga kaasa toob ,kui alumine vererõhk on kõrge Vasta Tsiteeri . nuf 09. märts 2010, kl 09.19: mine arstile Vasta Tsiteeri . Aitan 09. märts 2010, kl 10.54: küsi 1220 Vasta Tsiteeri
›
Slapende Ambtenaren?
Aftrap Serious Ambtenaar
(Online) dienstverlening kan ‘beter en goedkoper’
Historisch perspectief op ‘de goede ambtenaar’
